Marioni kahekümne teine

Fotosüüdistus, 21.-22.08

Vabaduse väljak on nüüd vaba

Käisin õhupallidega tormamas. Kõige otsas, kõige pisem. Number 6.

Kolm Päeva Toosikannus ehk Kuidas Me Malevasuvele Punkti Panime

11.-13. august Toosikannu Puhkekeskuses

Ja magada sel aastal ma põhimõtteliselt sain. Või, ütleme siis nii, et kui ma endale ööseks telgid leidsin, siis koht ju nagu oli, aga und mitte.

Huvitaval kombel polnud isu, nii ma siis kolme päeva peale kokku sõin paki komme, mõned Kaera-Antsud, ühe võileiva ja neli ampsu makaronisalatit.
Isegi hästi ju kokkutuleku kohta :)
(Võib-olla oli selles kõiges süüdi asjaolu, et eelmised kolm päeva elasin hotellis kus kolmekäigulised söögikorrad olid ilmselgelt liiga palju.)

Kõik oli ju hää.
Ja mulle meeldivad need inimesed. Need noored. Need MINU inimesed.

Kellegagi rääkides sain aru, et kogu selle hulga kokkutulijate peale kokku ma tunnen ju vähemalt 150 inimest. Mõelge nüüd. Võimas.

Taban end vahel neist inimestest rääkimas.
Ja ma räägin, nagu räägiksin millestki, mida teised ei mõista.
Uskumatu tegelikult kuidas nad minule mõjuvad.
Öeldakse ju, et tegema peab seda, mida armastad. Mina olen selle leidnud.
Kui käisin Palamuse ja Marjamaa II rühmal nädalavahetustel külas, siis sain aru, et need draamad, need pisarad, need laulud ja unetud õhtud, vihmamärjad hetked, poole ööni tantsivad noored.. et nemad võib-olla ongi üks põhjus, miks mina olemas olen.

Ja ma väga vabandan nende ees, kelle jaoks ma kokkutulekul liiga äraolev, ükskõikne, pahur olin. Mingi blokk tekkis järsku, emotsionaalne nullseis. Olin omadega untsus ja sassis ja sõlmes. Tegelikult armastan ma ju igaüht teist.

Ning siis sain ma korraks aru, et ma ju tegelikult ka lähen kolme nädala pärast ära.
Aga teie jääte.

EÜE Mõedaku I

Ühel päeval kohtasime Vanalinnas jääkaru! Üpris sõbralik teine, jagas jäätiseid ja tuli kohe pai tegema.

Ja jalad olid sissepoole reas

8.-10. mai oli Võsul rühmajuhtide välikoolitus.
Mul pole aega olnud seda kirja panna (ja ehk ei olegi see päris võimalik), aga kui mahti saan, siis teen seda.
Pildid kuuluvad Liis Kogermanile.

Dorpat ja pisike Birgit

Okei, käisin Monica ja Arweniga Nõos vanaemal ja onu perel külas. Onutütrel sündis aprilli lõpus teine plika. Nii oli maja naisi täis. :) (Tartu peal tegime ka tiiru ja no ausalt, mul on nüüd kaheks aastaks sellest linnast kopp ees ja stress ka)

Nädal aega segasummasuvilat

Okei. Mõned mõnusad pildid, mis me viimase nädalaga siin Monica ja Arweniga teind oleme.

Kes vana asja meelde tuletab...

... sel nalja nabani.
Ma sain vanu pilte Taisilt. Oijessssas kuidas ma naersin :)
Panen mõned siia. Lihtsalt, et mul iga kord blogides tuju heaks läheks.
Tehtud siis 7. augustil 2008, EÜE lõpu-/minu sünnipäevapeol. Külapoisid ja Põlva kuumim diskor!Tervitangi siinkohal kõiki Põlgastest (piltidel Lauri ja Veiko) ja oma rühma ka.

Veel ei osta kortsukreemi.

Riinule veel virtuaalsed õnnitlused. Pühapäeval (26.10) sai täis kakskümmend eluaastat. HULLLL, ma ütlen. Riin, kullake, me vananeme suurepäraselt!

(Lisasin pildi, mis pole veel siin olnud, tehtud 19. augustil Märkamisajal.)

Sihuke "ühine" pilt Läti tripist ka. Käisime südaöösel Toomkiriku esisel platsil torti söömas.