Meenutades suve.

Tegelikult oli mul juba juunis selline mõte. Mõte teostus samuti.
Nõnda kenasti, et sain Riinule tantsupeo puhul kinkida käsitsi "maalitud" taldriku ja tassi. Kuna tegin selliseid asju esimest korda, siis oikuipahasti läksid mõned kohad, aga ma arvan, et sellest pole lugu.
Mis südamest tulnud, see südamesse läheb.

Tassile kirjutasin Koidula luuletusest võetud rea "Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame..."





Kunagi Isetegija foorumis ringi tuuseldades leidsin laheda kohvikoti õpetuse ja tekkis hirmus suur soov ise ka miskit säärast meisterdada. Mõeldud, tehtud. Kodus niikuinii kõik peale minu kohvi joovad, nõnda käskisin kõik pakid alles hoida. Ja kuna mul ühe vanaema nimi on Paula, läks too esimene (esialgu) katsetus temale :)

Sõuame suvesse

Kui nüüd päris aus olla, siis on mul kogu selle järsu madalrõhkkonna pärast justkui mingisugune talveune faas. Kuidagi jube väsinud olen.

Siiski õnnestus enne neid pilvisemaid päevi midagi asjalikku ka ära teha.
Näiteks olen ma sattunud vaimustusse kellukatest. Nii sai siin paaril õhtul nokitsetud (no mis lollakas sõna) veidi ja seda vaimustust kõige lihtsamal moel ka ära kasutatud.

Juba viimased paar nädalat käib maja koridoris hommikust õhtuni sagin. Keldrist pööninguni siblivad töömehed, kes päevas vist küll ainult korra puhkavad - siis võib neid näha maja taga murul suitsu tegemas.
Nende muusikamaitset pole ma veel suutnud määratleda, raadio kostab
sealt keldrist veidi halvasti. Aga tööd teevad nad hästi ja koridor tuleb suure tõenäosusega ilusam kui ta kunagi varem olnud on. Ei, tegelikult on see siiski vist täiesti kindel. Jutud käivad, et ega see maja oma algusaegadelgi just esteetiliselt hiilgav polnud.

Monica ja Arwen on juba laupäevast alates tagasi Itaalias olnud. Läksid just siis kui meil kuumaks läks. Aga noh, seal neil niigi põrgupalav :)
No ei ole mina kuuma ilma inimene. Hea meelega istuks jahedas keldris hoopis. Aga näed - ei lasta, töömehed on ees.

Nii, aga otsustasin nüüdsest alates iga postituse lõppu mõne fakti lisada. Ükskõik mille kohta siis. Sest faktid mulle meeldivad. :D

/Nevada osariigis on abielutunnistuse hinnaks 60 dollarit/
P.S. Ära küsi, kust ma seda tean. Küll kunagi kuuled.

Jumalik ei võrdu täiuslikkusega

Mõtlesin lihtsalt näidata, mis napakaid asju ma öösiti teen kui und pole ja mõnda järjekordset filmi vaatan.
Erinevad juukseklambrid ühele väikesele haldjale (jubinad on fimost, ma väga ei oska neid teha, aga vähemalt on nunnud) ja üks pross plastikhelmestest. Pross on samuti isetehtud mütsi peal.
Kusjuures, see müts oleks alguses pidanud salliks saama hoopis. Mõtlesin mohäärist hargipitsilist suurt valget sali teha, aga lõnga kulus nii kohutavalt palju ja ma ei viitsind väga rohkem, seega õmblesin valmis saadud jupi hoopis fliisile peale. Ja voila! saigi lumine müts valmis. Isegi kanda sain paar korda enne kevade tulekut :)
Ahjaa, ja see hõbedane asjandus klambrite all on ka minu tehtud... aasta kalendermärkmik (A)
Mis ma teha saan, kui ma selline juba olen.

Musii!

P.S. Selle postituse pealkiri ei puuduta teemat. Mul oli üks vestlus siin lihtsalt sellel teemal.