Kas teate, kuidas kõlavad pilvelõhkujad? Kuidas peegeldub
hääl mitmesajameetrisel klaaspinnal, kui Maarjamaa mehed
külmal kuuvalgel hommikul pead kuklasse ajavad ning Viienda
avenüü ja Neljakümne kaheksanda tänava nurgal lõugavad:
MUL ÜKS SILM ON PIME JA TEINE EI NÄE.
Või kuidas kiigutab häält kanalite peegel... Purjune põsk vastu
haisvat Veneetsia vett toetada ja tasakesi ümiseda: EI SAA MITTE
VAIKI OLLA. -
Ei saa mitte joomata olla, kui pudel kord lahti on korgitud... ei
saa mitte elamata olla, kui nabanöör läbi on lõigatud.

1994 Tori
Indrek Hirv

Natuke stencil-art'i ja kleepsukunsti ka.

Kus? Pärnu mnt 76 (vist) asuva prillipoe juures elektrikapil.

Veel ei osta kortsukreemi.

Riinule veel virtuaalsed õnnitlused. Pühapäeval (26.10) sai täis kakskümmend eluaastat. HULLLL, ma ütlen. Riin, kullake, me vananeme suurepäraselt!

(Lisasin pildi, mis pole veel siin olnud, tehtud 19. augustil Märkamisajal.)

Vabandan pildi kvaliteedi pärast. Olin sunnitud välku kasutama, sest tänavalaternatest ei piisanud.

Kus? Liivalaia tn, hotell Olümpia vastas elektrikapil.

Normaalsus on üleüldiselt ülehinnatud.

Diagnoos: neuralgia ja ärevushäire.

Ühesõnaga, ma olen ebanormaalne. Lihtsalt niisama, mitte midagi tehes lööb välja kaks asja, millel p e a k s korralik põhjus olema. Külmetus ja stress - kumbagi ei eksisteeri mul hetkel.
Aga kiirabi jättis mulle süstla, millest ma ei oska vabaneda, ja soovituse järgmised kaks nädalat kõike "rahulikult" võtta. No proovin, ausalt. Ära ehmatas küll. Nüüd olen enam-vähem voodirežiimil ja kodust välja naljalt ei lasta.

Aga Maarjal oli eile sünnipäev - ar-mas-tust! - ja ma tegin šokolaadikooki ja viisin lilli ka.

See tigu tahtis ühel jahedal hilisõhtul ületada Tehnika tänavat, seda uuemat otsa. Ma tõstsin ta vahtralehele ja jooksin temaga üle tee, panin teisel pool maha ja jooksin tagasi. Tema elu ei ole enam kunagi endine.

Natuke POPPI

Sihuke "ühine" pilt Läti tripist ka. Käisime südaöösel Toomkiriku esisel platsil torti söömas.

Latvijas princesas.

Ma olen seda juba varemgi öelnud, aga mulle meeldivad lätlased.
Riia on üks mu lemmiklinnadest praeguse seisuga. Ja läti keel on piisavalt napakas, et mulle meelejärele olla.

Kogu aktsioon oli Õpilasmaleva aktiivikate (mitte kõik, kahjuks) välisreis. Kuna ma olen lihtsalt suurepärane, läksin loomulikult kaasa. Koos Eero, Jaani, Marguse ja Hedyga. Võin ausalt öelda, et minu jaoks läks reis korda - juba Tallinnast lahkudes oli selline reibums , et vähe pole.

12.-13. oktoober
Tallinn-Pärnu-Jurmala-Riia-Häädemeeste-Tallinn

Ja eks ta tõsi ka ole - kõige parem lause mind iseloomustamaks pärineb just läti keelest (märtsi kuus sai see selgeks) - LABAIS REIBUMS.


Pildiinfo:
esimene pilt on tehtud aadressil Mārstaļu iela 12, Riga. Riga Hosteli ees.

Teise asukoht on Bulduru pedvieta - Jurmala rannajoon.
Nii kaugele kui silm seletas oli merd ja randa ja jalutavaid inimesi.

Kolmas on tehtud sealsamas, ühe mahajäetud maja seinad olid täis kirjutatud erinevates keeltes (siinsel juhul vene keeles).

Neljas on Bulduru peldvieta juures paiknevas pargis tehtud.
Sealsed laternad mulle meeldisid väga :)

Viies on üks sildadest Riias, öösel. Käisime Julia, Gatise ja Karliga jalutamas. Seal sillal sõidavad ka trammid - mis on üleüldiselt lahe.

Ja kuues on tänavasilt Vanas Riias.



Ilusat nädalat teile. Mul on pühapäevast alates hoog sees ja
I ain't stopping any time soon.

Mida teevad noored inimesed siis, kui
kiindumus on kadunud, aga armastus on ikka
veel igavene?

3

Nad kohtuvad. Kumbki ei tea, mis teise sees toimub, kas
teise sees keeb või muudkui lahtub kire keemiline koostis,
kas on veel mingisugust õigust, mingisugust sädet loota
teise embusesse uppuda. Kas on neil veel lootust surra oma
armastatu käte vahel - sest elulootust ei ole enam. Nad
ajavad koos varakevade esimest päikest taga, hetkega

ületavad vahemaad, mis neid eraldavad, elavad kujutlusis
taaskord läbi need ihad, mis on olnud, ja tunnistavad siis
endale, et enam nii olla ei saa. Seejärel on nad viisakad, vahel
käte värisedes kontrolli oma puudutust igatseva keha üle
kaotades, kibedat armukadedust lihtsalt alla neelates, teades,
et ei ole hullust, ei ole armastusevõimalust, ei

ole lunastust, ei pisaraid, ei küünlaid, tähti, verd ega igatsust.
On ainult hing, midagi mõtte ja sisikonna vahel, mis vahel
võpatab... Ja ma tõesti, tõesti ei tea, kas selle võpatuse kaja
kunagi lõpeb või ei. Siis lahkuvad nad üksteisest, eitades
seda kohta, kus peaks suudlema, kus nad mõlemad tahaksid
üksteist armastusest puruks pigistada

ja nende vahele jääb ainitine äraolek.

-Olev Olematu (Mihkel Kaevats), "Ederlezi", 2003

Üks Kaarel ütles, et ta tahab lumiseid jõule ja korralikku talve.
MINA aga tahan külma. Seda tõeliselt k ä r e d a t talve, mil tunned, et varbaotstest sõrmedeni on külm, ja mantli alla üle kolme kampsuni ei mahu ning saabastel lukk kinni enam ei lähe.
Niimoodi külmetades tunnen end elavamana kui enamusel ajast.


tähtedesajusel ööl
on taevas pilvede päralt
ja silmad kinni sa soovid
ja soovid
ja soovid, et veel ühe korra
annaks koidik
sulle võimaluse
astuda hommikuga sama sammu

Tegin mingi testi. Et mis sõna ma olen - RANDOM.

"You go where life takes you! and sometimes you burst out into laughter for no absolute reason!"

But the world is spinning round and round

Sain viimaks oma uued prillid kätte - rejoyce! Tegelikult pean nüüd korralikuks hakkama ja tundub, et olen sunnitud neid kandma peaaegu 24/7. Oma jonnakusega ei ole silmanägemisele just head teinud, ütleme nii. Kuid eelmised prillid said "jõudu tunda" maleva kokkutulekul, mil parema puudumisel neid parandati kleeplindiga. Väike McGuyver on meis igaühes.

Köidan siin üht märkmikku (kes teab mitmendat, eks) ja tundub, et PVA liim pole oma töövõimekust aja jooksul kaotanud.

Muusikal-film "Hairspray" on kujunenud justkui omamoodi sõltuvuseks. Ei, ma ei kurda - 50-60ndate muusika on parajalt "hip" ja kaasalaulmist ning -tantsimist lausa nõudev. Nii ma siis laulan oma päevad õhtusse ja käin õues kollaseid lehti pildistamas.

Nagu minu puhul ikka, on mul plaanis mõned järjekordsed kästiööprojektid. Õnneks ei ole nad kõik väga ruuminõudvad. Kui nüüd keegi mulle uksele koputaks ja tal oleks kaasas justnimelt need puuduolevad materjalid, siis ma vist abielluks temaga jalapealt. Näiteks korralikku ühevärvilist villast on Abakhanist kuidagi raske leida. Mismoodi ma siis mantlit õmmelda saan? Aga alla ma ei anna.

Kassile olen meeldima hakanud. Varem olin ma lihtsalt see, kes temaga mööda korterit ringi jooksis ja kardinates rippus, nüüd olen ka see kelle sülle pugeda. Kummaline. Võib-olla on selles süüdi emps, kes on ta Printsess Herneteraks hellitanud. Minu käsud ja keelud ühele keskealisele naisele vist ei mõju :) Nüüd on mul kodus siis üks hellik, kes ehmub iga suurema paugu peale ja pirtsutab toiduga.

Istun täissoditud
kollastest lehtedest täistuisanud pingil
ootan esimest tundi sind siia
sa ei tea et
on külm ja et pimeneb tasa
istud koolis või autos või kohvikupingil
ja unustad minu ootama
sa ei tea et
on külm ja et pimeneb tasa .

Ettevaatust - armastus!

Mõned huvitavad faktid armastusest ;) (Küll inglise keeles, kuid küll aru saate)

- Every Valentine's Day, Verona, the Italian city where Shakespeare's play Romeo and Juliet took place, receives around 1,000 letters addressed to Juliet.

- When we get dumped, for a period of time we love the person who rejected us even more, says Dr. Helen Fisher of Rutgers University and author of Why We Love. The brain regions that lit up when we were in a happy union continue to be active.

- The tradition of the diamond engagement ring comes from Archduke Maximillian of Austria who, in the 15th century, gave a diamond ring to his fiancée, Mary of Burgundy.

- The oldest known love song was written 4,000 years ago and comes from an area between the Tigris and Euphrates Rivers.

- Men who kiss their wives in the morning live five years longer than those who don't.

- Falling in love can induce a calming effect on the body and mind and raises levels of nerve growth factor for about a year, which helps to restore the nervous system and improves the lover's memory.

Päeva soovitus : ARMUGE!

Okei, ma siis olen nüüd kah lilleke.

I am a Daisy What Flower Are You?

"You are just a sweet person. When a friend needs a shoulder to cry on, you are happy to offer yours with a box of tissues as well. Once in awhile, you wish you could be a little more dramatic but then sensibility sets back in and you know that you are perfect the way you are."

Kui ma suve lõpus peol käisin.

See oli siis rühmajuhtide lõpupidu Ruunaweres.

Disco versus rock'n'roll.

Rohkem pilte ei söanda näidata, tsensuur tuleks peale.