Sain viimaks oma uued prillid kätte - rejoyce! Tegelikult pean nüüd korralikuks hakkama ja tundub, et olen sunnitud neid kandma peaaegu 24/7. Oma jonnakusega ei ole silmanägemisele just head teinud, ütleme nii. Kuid eelmised prillid said "jõudu tunda" maleva kokkutulekul, mil parema puudumisel neid parandati kleeplindiga. Väike McGuyver on meis igaühes.
Köidan siin üht märkmikku (kes teab mitmendat, eks) ja tundub, et PVA liim pole oma töövõimekust aja jooksul kaotanud.
Muusikal-film "Hairspray" on kujunenud justkui omamoodi sõltuvuseks. Ei, ma ei kurda - 50-60ndate muusika on parajalt "hip" ja kaasalaulmist ning -tantsimist lausa nõudev. Nii ma siis laulan oma päevad õhtusse ja käin õues kollaseid lehti pildistamas.
Nagu minu puhul ikka, on mul plaanis mõned järjekordsed kästiööprojektid. Õnneks ei ole nad kõik väga ruuminõudvad. Kui nüüd keegi mulle uksele koputaks ja tal oleks kaasas justnimelt need puuduolevad materjalid, siis ma vist abielluks temaga jalapealt. Näiteks korralikku ühevärvilist villast on Abakhanist kuidagi raske leida. Mismoodi ma siis mantlit õmmelda saan? Aga alla ma ei anna.
Kassile olen meeldima hakanud. Varem olin ma lihtsalt see, kes temaga mööda korterit ringi jooksis ja kardinates rippus, nüüd olen ka see kelle sülle pugeda. Kummaline. Võib-olla on selles süüdi emps, kes on ta Printsess Herneteraks hellitanud. Minu käsud ja keelud ühele keskealisele naisele vist ei mõju :) Nüüd on mul kodus siis üks hellik, kes ehmub iga suurema paugu peale ja pirtsutab toiduga.
No comments:
Post a Comment