Ja kuigi veel...

" /.../

Eks sa isegi tead et ma tunnen su ihu igal pool ära

su silmalauge ja saatust ja ripsmete rusket sära

sa ei mõista kuskile panna, sest et igasse südatalve

sina joonistad ise mu näo ja kõrvale kirjutad palve

/.../"

Viivi Luik

Minu Eestimaa

Aastalõpu plaat. Margus Vaher "Minu Eestimaa". Nagu seisab kirjas kuulajatele, on see "kummardus ja austusavaldus legendaarsele muusikule, kes need laulud kord eesti rahva südamesse laulis".

Fotode copyright - Merilyn Püss

I'm on your skin

Ma ju ütlesin, et lund tuleb. Ja Indrek sai pühadeks koju ja oli tore.

Vahepeal kadus vesi. Nii et suu oli hambapastat ja nägu naeru täis. Siis kadus elekter tervel tänaval. Siis vahetusid ruuteril ja modemil adapterid ja telefon oli tumm pool nädalat. Internetist rääkimata. Kodus joodi mu viimane vanilje tee ära.

Oli ka jõulupidu minikleidi, 7cm kontsade ja maskiga. Esimene jõulukaart tuli postkasti. Jõulupakid õdedele ja tuli kududa veel ühed kindad. Kaks portsu piparkoogitainast ja sada piparkooki. Miniseelik ja UGGs ja kunstripsmed. Ja üks SALADUS.

Mul on hea.

I love Ant & Dec!

P.S. Ma tegin tainast ja piparkooke jälle. Ausalt, ma ei mäleta enam kuidas poetainas maitseb. Heh.

Piparkooooook!

Okei. JÕULUD tulevad. Ma kuulan iga päev jõululaule (maniakaalne?) ja üleeile tegin selle talve esimese portsu piparkoogitainast. Ja TÄNA küpsetasin selle peaaegu täielikult ka ära.

Lumega on veidi nigel lugu, siin põhja pool seda ei ole nimelt. Kuid küll tuleb, ja kui ka niisama ei tule, lähen õue lumetantsu tantsima.

Britannia High

Mu uus armastus.
(Muusikaliselt parem isegi kui HSM)

Ta ütles: ma armastan sind. Ma armastan sind. Ma armastan sind ka. Tõesti. Mõnikord armastamisest enam ei piisa. Mõnikord ei piisa ka kogu maailma armastusest.Mõnikord ma soovin, et…ma arvan, et ma võiksin... mida... ma ei teagi. Tagasi minna? Alustada otsast peale. Aga teha nüüd teistmoodi. Nii et tuleks teisiti välja. Aga ei saa ju. Või saab?

/Michael Christofer "Naine ja klarnet"/

Taas sajab valget lund väljas

Koju jõudsin pühapäeva varahommikul, enne nelja. Mõned tunnid enne selle kurikuulsa tormi algust. Esimesest lumest sel aastal jäin ilma, aga kui ma netist lugesin, et nädalavahetuseks lubab Ukraina kohal tekkiva tsükloni liikumist koju, olin ma eufoorias. :)
Mitte kunagi varem pole ma lund nii palju oodanud kui sel aastal. Vahet pole, et viimased päevad olen ma pidanud lumes sumpama ning mööda sõiduteed lompides jooksma, sest kõnniteede asemel on minust kõrgemad hanged. VAHET POLE. Vahet pole, et mul homseks mingi põletik kurgus jälle. Ja olgugi, et see sula mis nüüd tuleb sucks big time, ma sain LUND. Ja teie ka, teie kõik. Meie kõik.
Kordan - e u f o o r i a .

Kuu parim ost - supervinge must müts, UGGs, Birgiti plaat "Ilus Aeg".

Ahjaa, Järve keskuse juures ei eksisteeri enam kõnniteid. Nende asemel võid joosta mööda kahemeetriseid lumehangesid. Tervitan siinkohal teekoristajaid!

Nenagh

Lahinch

Käisime ookeani ääres ka.

Limerick city

Cliffs of Moher

An tAonah

Kõigest ajalises järjekorras (kuigi te ju mõistate mind, mispärast ma nii väga ette tõtata tahaksin) ja just nii nagu mina seda mäletan.

Too laupäev oli üldiselt natuke kahtlane. Tramm jäi veidi enne bussijaama seisma põhjusel, et eespool seisvale trammile oli külje pealt üks kena kollane Tallinki takso sisse sõitnud. Auto juht ise oli maruvihane, vehkis kätega ja ajas inimesi eemale. Ma oleks ka vihane, kui ma nii loll oleks, et päise päeva ajal liikuvale trammile lihtsalt sisse sõidaks.

Bussijaama jõudes selgus, et kuigi rahaautomaadid töötasid suurepäraselt, polnud valuutavahetus end avada suutnud. No olgu, eurosid saab ju ka Lätis vahetada. Aga EI. Neli ja pool tundi hiljem Riia bussijaamas selgus, et seal oli vahetuspunktil samuti puhkus. Veel veidi rohkem kui pool tundi hiljem Riia lennujaamas selgus, et Parex Banka esindusel oli eurosid sama palju kui vastasseinas asetseval Currency Exchange putkal. Ehk siis mitte üldse. Kuulu järgi polevat neil ühtegi rubla ka olnud. Uhke nimega Swedbank puhkas tol laupäeval samuti.

Ahjaa, mõnikümmend kilomeetrit enne Riiat oli teepeal veel üks õnnetus - kaks valget furgooni olid üksteise järel teelt kõrvale puusse sõitnud (üks ees ja teine järgi, okei). Mis aga ka minu pead kratsima pani, oli et neile kahele oli omakorda otsa sõitnud üks rekka, pool "kastist" kummuli teel. Nii nad siis kolmekesi üksteise otsas vastu puud seisid.
Õnneks jäid need kaks õnnetust ilma kolmandata.

Mul oli enne õigus (nagu ikka juhtub), see nädal läks ülimalt kiiresti. Õnneks jõudsin käia Limerickis ja näha ära Cliffs of Moher. Suvisel ajal on viimane kindlasti veel ilusam.

Iirimaal oli rohi roheline ja sadas tihti. Ja telekast tuli saade "I'm A Celebrity GET ME OUT OF HERE NOW", mida ma jään igatsema. Inimestel olid naljakad nimed ja poed täis mulle meeldivaid asju. HSM ja Hanna Montana on kahtlaselt populaarsed ning koolid on nagu katoliiklastel ikka - tumedad vormiriided ja poisid-tüdrukud eraldi linna otsas.

/Ääremärkus - An tAonach on Nenagh'i iirikeelne nimi/

Tallinn - Riia - Dublin - Nenagh

15.11-22.11

Okei, ma teen panuse, et mul kohale jõudes pea lõhub otsas. Aga mis ma virisen, vähemalt jõuan kohale. Ja see nädal aega lendab ka superkiiresti. Nagu ajal kombeks. Positiivne osa selle juures on, et jõulud jõuavad kiiremini kohale. :)

Okei, kes tahab, sellele luban pilte teha. Kes ei taha, no ärgu vaadaku siis.

P.S. Minust saab kunagi maailma ilusaim linnapea. Sealt edasi presidendiks on käkitegu. Ja vastuvõtule kutsun ainult ilusaid inimesi.

Seikkailu. Nyt käsillä.

Käisin Helsingis. Vabatahtlikult.

Oli üks eriti varahommikune ärkamine - mu poole lõunani magamisest ei tulnud seega midagi välja. Üldjuhul oma nime igati vääriv super-vihmavari ilmutas oma esimesi inimlikkuse tunnuseid - tormituuled murravad ka kõige sitkema vastupanu. Kui ma ropendaksin, oleksin ma vist iga teise sadamasse siseneja uuesti tormi kätte ehmatanud. Aga kuna ma olen siiski üks tore ja viisakas kodanik, naeratasin ma igale möödujale. Võib-olla pigem sellepärast, et ma polnud läbi märgade prillide suuteline tuvastama, kes neist mu reisikaaslane on.

Okei, TEGELIKULT oli ju täitsa kena reis. Inimesed lendasid tänavatel ja prügikastid osutusid nii mõnelegi vihmavarjule viimseks puhkepaigaks. Ilusaid põhjamaa mehi oli lausa jalaga segada, võta aga üks ja viska teist. Olgu, see viimane väljend ei sobi vist siia, andestust.

Mida rohkem ma Helsingis käin, seda enam ma veendun, et jutt

"paksudest soomlastest" on vaid iganenud müüt. Või puht-eestlaslik kadedus. Noorest peast on me põhjanaabrid ju peaaegu eranditult esikaanestaarid. Endalgi tekkis väike kompleks seal neid kõhnasid ülikoolieelikuid vaadates. Lahendus "ära rohkem vaata" kõlbaks vaid silmad kinni käies. Ma ometigi ei taha uskuda, et teisipäeviti on paksudel inimestel linnas liikumine keelatud, ummikute tekkimise vältimiseks näiteks. Selle asemel istuvad nad avalikes tualettides ja kirjutavad üksteisele armastuskirju.

Maarja oli tore ja hea, nagu ikka. Ja ei olnudki kõige hullem temaga ühest poest teise joosta ja proovikabiinijärjekorras passida.

Muide, mu prints on soomlane. Ja on ikka üpriski tõenäoline, et ma teda rohkem enam kunagi ei kohta. Loomulikult loodan ma Saatuse peale siinkohal, kes alati ja ikka on armastatuid kokku viinud - ehk teeks nüüd ühe oma kurikuulsa käigu nüüd.

"Kui ma sind kasutaksin, peaksin tõenäoliselt relvaloa hankima. Sa ei ole just kõige tavalisem püss" - Maarja Saavik

Elu saab olema ilus, tead. Ja kui muud üle ei jää, kirjutan cv-sse elukutseks "süldimuusik" ja saan Baltic Princess (hääldada lätipäraselt) laeval tööd entertainerina.

Jaak Joala - Давай поиграем в любовь

Laululinnuhaldjas maksab kätte kõige eest

Nii, 6. november. Koit Toome ja Jorma Puusaag + Jaak Joala laulud.
Can it get better than that?

Keegi, keda armastada kaugelt.

Tegelikult läksin ma Viljandisse juba kolmapäeva õhtupoolikul, rongiga. Kui tõeline põhjus oligi Koidu kontsert (Tallinna omale ma lihtsalt juba füüsiliselt ei saaks minna, sest olen Iirimaal), siis kolmapäevaõhtune Mati korraldatav seltskondlik karaokeõhtu Liverpoolis kõlas üpriski suurepäraselt. Nii me siis Riinu ja ta toanaabri Maaritiga sinna läksimegi. Okei, karaoke on nüüd siis järgi proovitud. Ma pole kunagi laulda osanud (kuigi jätkuvalt arvan, et õige koolitusega laulaksid peaaegu kõik eestlased nagu Georg Ots) ja rahva ette seda tegema minna ei ole võimalik mind vist ka sundida, kuid nii ta siis läks, et tegime Maariti ja Riinuga suurepärased (ma tean, see on alati kaheldav) duetid lugudega "Nagu merelaine" ja "Et oleks rahu".
Uus ja tore laul on Anmatino "Kahte südant" - siinkohal tervitused Matile Võhmasse!

Noh, kuulan siin jälle (parandamatu, jah, aga andeks ei kavatsegi paluda) Koitu ja kass laulab teises toas kaasa. Hakkan ahju kütma ja teen veel tassikese teed. Hiljem veidike lisan ehk paar pilti Viljandi tänavatest, sest inimesi ma ju võimeline pildistama ei ole. See on peaaegu, et puue mul.

M.

"Jeux d'enfants"

Suurepärane film oscari võitnud prantsuse näitlejanna Marion Cotillard'ga. Film, mis inglise keelse pealkirjaga on "Love me if you dare" , on ehtprantslaslik armastuslugu mitmete veidrustega.
Soovitan KÕIGILE. Ausalt.

Jane Austen is the cure for life

Ei tule vist kunagi aega, mil tüdrukud romantikast väsiksid. Ja ei tohikski.

http://www.youtube.com/watch?v=-LS3ynxjH7M

Jane Austeni kõikidest romaanidest on tehtud ekraniseeringud, mõnest isegi mitu (nagu "Uhkus ja eelarvamus"). Kuigi ka "Persuasion" oli väga hea, on just eelmainitud film parim. Ma usun, et kogu maailma arvates :)

Austenist endast on tehtud "Becoming Jane" Anne Hathaway'ga ning hiljuti ka BBC film "Miss Austen Regrets". Kuid on ka üks omamoodi romantiline film Hugh Dancy'ga - "Jane Austen Bookclub".

Ah, ma armastan seda ainestikku. Ja nagu viimati mainitud filmis ka öeldakse : Jane Austen is the cure for life. Ja nii ongi. Lihtne. :D

Aga ma olen üleüldiselt parandamatu romantik.

I've been nonsensical.

For here there's no place for you, you must change your place

Ma ütlesin täna kolm korda "mind ei hoia siin miski kinni".
Ja seda välja öelda ei tundunudki nii lihtne.

Kas teate, kuidas kõlavad pilvelõhkujad? Kuidas peegeldub
hääl mitmesajameetrisel klaaspinnal, kui Maarjamaa mehed
külmal kuuvalgel hommikul pead kuklasse ajavad ning Viienda
avenüü ja Neljakümne kaheksanda tänava nurgal lõugavad:
MUL ÜKS SILM ON PIME JA TEINE EI NÄE.
Või kuidas kiigutab häält kanalite peegel... Purjune põsk vastu
haisvat Veneetsia vett toetada ja tasakesi ümiseda: EI SAA MITTE
VAIKI OLLA. -
Ei saa mitte joomata olla, kui pudel kord lahti on korgitud... ei
saa mitte elamata olla, kui nabanöör läbi on lõigatud.

1994 Tori
Indrek Hirv

Natuke stencil-art'i ja kleepsukunsti ka.

Kus? Pärnu mnt 76 (vist) asuva prillipoe juures elektrikapil.

Veel ei osta kortsukreemi.

Riinule veel virtuaalsed õnnitlused. Pühapäeval (26.10) sai täis kakskümmend eluaastat. HULLLL, ma ütlen. Riin, kullake, me vananeme suurepäraselt!

(Lisasin pildi, mis pole veel siin olnud, tehtud 19. augustil Märkamisajal.)

Vabandan pildi kvaliteedi pärast. Olin sunnitud välku kasutama, sest tänavalaternatest ei piisanud.

Kus? Liivalaia tn, hotell Olümpia vastas elektrikapil.

Normaalsus on üleüldiselt ülehinnatud.

Diagnoos: neuralgia ja ärevushäire.

Ühesõnaga, ma olen ebanormaalne. Lihtsalt niisama, mitte midagi tehes lööb välja kaks asja, millel p e a k s korralik põhjus olema. Külmetus ja stress - kumbagi ei eksisteeri mul hetkel.
Aga kiirabi jättis mulle süstla, millest ma ei oska vabaneda, ja soovituse järgmised kaks nädalat kõike "rahulikult" võtta. No proovin, ausalt. Ära ehmatas küll. Nüüd olen enam-vähem voodirežiimil ja kodust välja naljalt ei lasta.

Aga Maarjal oli eile sünnipäev - ar-mas-tust! - ja ma tegin šokolaadikooki ja viisin lilli ka.

See tigu tahtis ühel jahedal hilisõhtul ületada Tehnika tänavat, seda uuemat otsa. Ma tõstsin ta vahtralehele ja jooksin temaga üle tee, panin teisel pool maha ja jooksin tagasi. Tema elu ei ole enam kunagi endine.

Natuke POPPI

Sihuke "ühine" pilt Läti tripist ka. Käisime südaöösel Toomkiriku esisel platsil torti söömas.

Latvijas princesas.

Ma olen seda juba varemgi öelnud, aga mulle meeldivad lätlased.
Riia on üks mu lemmiklinnadest praeguse seisuga. Ja läti keel on piisavalt napakas, et mulle meelejärele olla.

Kogu aktsioon oli Õpilasmaleva aktiivikate (mitte kõik, kahjuks) välisreis. Kuna ma olen lihtsalt suurepärane, läksin loomulikult kaasa. Koos Eero, Jaani, Marguse ja Hedyga. Võin ausalt öelda, et minu jaoks läks reis korda - juba Tallinnast lahkudes oli selline reibums , et vähe pole.

12.-13. oktoober
Tallinn-Pärnu-Jurmala-Riia-Häädemeeste-Tallinn

Ja eks ta tõsi ka ole - kõige parem lause mind iseloomustamaks pärineb just läti keelest (märtsi kuus sai see selgeks) - LABAIS REIBUMS.


Pildiinfo:
esimene pilt on tehtud aadressil Mārstaļu iela 12, Riga. Riga Hosteli ees.

Teise asukoht on Bulduru pedvieta - Jurmala rannajoon.
Nii kaugele kui silm seletas oli merd ja randa ja jalutavaid inimesi.

Kolmas on tehtud sealsamas, ühe mahajäetud maja seinad olid täis kirjutatud erinevates keeltes (siinsel juhul vene keeles).

Neljas on Bulduru peldvieta juures paiknevas pargis tehtud.
Sealsed laternad mulle meeldisid väga :)

Viies on üks sildadest Riias, öösel. Käisime Julia, Gatise ja Karliga jalutamas. Seal sillal sõidavad ka trammid - mis on üleüldiselt lahe.

Ja kuues on tänavasilt Vanas Riias.



Ilusat nädalat teile. Mul on pühapäevast alates hoog sees ja
I ain't stopping any time soon.