Mitmed teist teavad mu postkaardi-hullusest. Aeg-ajalt saadan ja saan neid ning kõik tänu PostCrossingule (mille lingi leiate Minu Kangelaste alt). Pikka aega oli PC mu salaarmastus kuid nüüd otsustasin sellega lagedale tulla. Ja seda ainult sellepärast, et see armastus mu sisse enam ära ei mahtunud. Las nüüd teised ka näevad ja tunnevad ja armastavad nagu mina.
(See ei tähenda nüüd, et te KÕIK peaksite kindlasti minema ja registreerima, aga tore ju oleks)
Tekkis juurde veel üks armastus. BookCrossing. Esimese raamatu otsingud on täies hoos (nimelt plaanin ma enne ühe üles leida ja siis omalt poolt midagi teele panna, siin maal tuleb see üritus nüüd ka korralikult käima lükata). Sellesse on raske mitte armuda. Mõte juba sellest, et jätad raamatu väikese teatega kas pargipingile või lennujaama ning keegi selle üles korjab ja ise ka läbi loeb ning omakorda veel edasi viib... see on kuidagi kummalisel moel isegi romantiline.
Samuti ToyVoyagers. Kui nutikad saavad inimesed olla? Noh, kui seda poleks praegu, leiutataks see hiljem välja. Praegu pakkusin ennast seal "perenaiseks". Mingi aja pärast vaatan edasi, ehk leian mõne lõbusa selli, kes siitpoolt teele asuda sooviks. Põnev? Ja kuidas veel!
Ciao!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment