Olgu, ma tean, et pole ikka tükimat aega siia sattunud. Kuid ka palju on vahepeal juhtunud.
Nii mõndagi saate lugeda mu üliõpilasmaleva blogist, isegi pilte on siin-seal kuhjaga.
Kolm nädalat olin siis Põlgastes, Põlvamaa külje all, Kanepi ja 
Otepää vahel.
Kõik malevarühmad on mind muutnud, kuid need kolm nädalat tegid minuga midagi, mida ma poleks ehk eal oodata osanudki. See tunne, mis mul nüüd sees on, on õnn ja õnnelikkus. Tunnen end mitmeid kordi vabama ning paremana. Jah, ma olen nüüd tõesti parem kui enne. Ma tunnen, et ELAN, ja teen seda selle sõna kõige paremas mõistes.
Riin, Eveli, Liiu, Taisi, Tanja, Sveta, Lena, Kirsten, Siim, Mart, 
Robert ja Marek - Kaska-Luiga metsade hirm ja ülekülakuulsused.
No comments:
Post a Comment