Noh. Poole ööni wikipedias mässanud näiteks. Nimelt Õpilasmaleva artiklit kujundamas sinna. Ja on selgunud, et mulle see meeldib! Need koodid ja suur jamamine, et saada pilti just sinna, kuhu tahan, jne.
Ma olen kapi-nohik tegelt. Kõik, mis puudutab numbreid ja tehnikat meeldib mulle. Ja hullupööra. Ma võiksin päev otsa kuskile andmeid sisestada ja ise rahul olla sellega. Napakas, eks?
Siis veel, loen vahelduva eduga ühte ehtsat naistekat. Elus esimest korda. Ja "naisteka" all ei mõtle ma neid suurepäraseid Austeni romaane, või mingeid taolisi ajastudraamasid. "Naisteka" all mõtlen siiski sellist easy reading teost, mida ei tahakski nagu ühte riiulisse Sebastian Faulksi kõrvale panna. Õnneks ma ei peagi, huh.
Kuid peab ütlema, et see "Šokolaadimaias pruut" on osutunud päris toredaks vahelduseks. Noh, aitab aega mööda saata ja kui ma vigasele toimetajatööle või mõnetisele valesti tõlkimisele läbi sõrmede vaatan, võin korraks tõesti unustada end sinna Candace'i kõrvale kööki šokolaadisufleed tegema ja ühest teatud härrasmehest mõtlema.
Ja mis veelgi parem - enne iga peatükki on mõni väga šokolaadine retsept, aitamaks saada üle otsustusvõimetusest ja pohmakast või jällegi leida oma hingesugulane. Seda kõike ainult suure kuhja suhkru, šokolaadi ja küpsetuspulbriga. Imeline!
No comments:
Post a Comment