Here's to not giving up the fight

Kirjuta nüüd endale üles:
8. september 00:30 buss Riiga, 11:10 lennuk Chisinausse.
Ja usu või ära usu, aga juba kell 14:05 peaksid mu jalad puudutama Moldova pinda. Viimaks.

Ma ei mäletagi enam kui kaua ma seda tahtnud olen. Kui palju võidelnud. Võib-olla sellepärast tundubki see natuke uskumatu ja võimatu. Sajaprotsendiliselt pole veel kohale jõudnud igastahes :)

unistused tuleb ju ellu viia

Ettevalmistused on poole peal. Politseiametist ootan veel karistusregistri väljavõtet näiteks. Pakkima pole veel hakanud (väga marionilik, jätta kõik viimasele minutile) ja eesti-asju ka ostnud.
Aega ju nagu veel on. Nii kuus päeva.

Võtan veel ühe tassikese teed, kuivatan juukseid ja meisterdan midagi ilusat. Siis lähen proovin end terveks magada lõpuks. Hoia pöialt!