Raporteerin teile otse köögist. Tatise ja sissemässituna.
Viimase kahe päeva jooksul olen ära joonud rekordilisel hulgal teed, tarbinud sama palju sidrunit ja mett (haha, mul tuleb alati Indrek meelde). Istun oma pisikese roosa Inspironi taga ja eemalt vaadates võin välja näha justkui mõni õnnetu juhus mõnest filmist. Ainult nina ja sõrmed paistavad kogu sellest riietehunnikust välja :)
Vaatan, et õues on isegi päikest, aga seda lähemalt kaema minemine eeldaks juba hulljulgust. Ning arvestades asjaolu, et homme hommikul pean kella poole kaheksast tööl olema, piirdungi vaid õrnalt paokil aknaga.
Üritasin välja mõelda, et kus ma siis päriselt haigeks jäin. Noh, panused on lasteaia peal, sest ma ei kipu kergelt külmetuma. Ja ega see reede-laupäevane kräu kah olemist paremaks teinud :D
Siinkohal tervitakski kõiki, kes käisid. Uskumatult hästi tunnen end teiega. Uskumatult palju armastan teid. :)
Nüüd ongi mu äraminekuni jäänud ehk vaid poolteist nädalat. Pileti ostan teisipäeval, siis saan päevi lugema hakata.
Ahjaa, elama hakkan ühe kohaliku moldova vabatahtliku ja tema isaga, kolmetoalises korteris. Uurisin veidi kanti ja noh, ütleme et välimuselt näeb üpriski kulunud mustamäe moodi välja. Aga eks kohapeal selgub :) Põnev tuleb kindlasti.
P.S. Ma sain oma elu esimese ragulka - kui vinge saab veel olla?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment