Kolm nädalat juba olen astunud kodumaistel teedel. Ikka on harjumatu. Jätkuvalt kohvritest elades ongi vahepeatuse tunne, lähen ju kolme nädala pärast jälle ära. Pool veel.
Ma kartsin tagasi tulla ja nüüd kardan ära harjuda. Sest siis on raskem minna. Võib-olla sellepärast proovingi alateadlikult end teistest eemal hoida. Teki all istuda on ju ka hea.
Aga ikka ma tunnen ära selle kodutunde, mis tuleb mõnikord täiesti ootamatult. Tuleb kellegagi koos ja poeb sisse.
11 päeva veel ja ma saan selle päris oma ja õige tunde. 21.august Tallinna lennujaamas.
Ja ma usun tõesti, et ma olen siis maailma kõige õnnelikum tüdruk.
Monday, August 9, 2010
Sunday, August 8, 2010
Friday, June 18, 2010
Riin on haiglas. Ja esimest korda oma EVSi jooksul tahan ma koju minna.
Tahan jalgu trampida ja nutta ja mitte kuidagi ei oska olla. Kord tahan süüa, siis ajab südame pahaks. Kord tahan magada, siis ei suuda paigal püsidagi. Tunnen end süüdi, kui taban end mingite rumalate naljade üle naermas. Ei suuda keskenduda, pea on tühi. Ja iga asi tuletab teda meelde. Ja MIND POLE SEAL. Isegi kui oleks, ega ma ju aidata saaks. Aga see oleks teisiti.
Kuna saavad liiklushuligaanid õiglaselt karistatud? Kuna seadusi karmistatakse? Ei tea. Enne peab pool rahvastikust vigaseks või surnuks sõidetud saama nähtavasti.
Ja üleüldse pole enam vahetki, kui astud rohelisega üle tee. Kes ütleb, et sealt mõnda hullumeelset 90 km/h läbi ei söösta.
Ega enne ei mõista olukorra tõsidust, kuni sinu lähedasega see juhtub.
Riin aga on tugev ja paraneb. Ja me kõik armastame teda.
Tahan jalgu trampida ja nutta ja mitte kuidagi ei oska olla. Kord tahan süüa, siis ajab südame pahaks. Kord tahan magada, siis ei suuda paigal püsidagi. Tunnen end süüdi, kui taban end mingite rumalate naljade üle naermas. Ei suuda keskenduda, pea on tühi. Ja iga asi tuletab teda meelde. Ja MIND POLE SEAL. Isegi kui oleks, ega ma ju aidata saaks. Aga see oleks teisiti.
Kuna saavad liiklushuligaanid õiglaselt karistatud? Kuna seadusi karmistatakse? Ei tea. Enne peab pool rahvastikust vigaseks või surnuks sõidetud saama nähtavasti.
Ja üleüldse pole enam vahetki, kui astud rohelisega üle tee. Kes ütleb, et sealt mõnda hullumeelset 90 km/h läbi ei söösta.
Ega enne ei mõista olukorra tõsidust, kuni sinu lähedasega see juhtub.
Riin aga on tugev ja paraneb. Ja me kõik armastame teda.
Thursday, March 25, 2010
Sunday, December 6, 2009
Sunday, October 25, 2009
Saturday, September 26, 2009
Monday, September 7, 2009
Meenutades suve.
Nõnda kenasti, et sain Riinule tantsupeo puhul kinkida käsitsi "maalitud" taldriku ja tassi. Kuna tegin selliseid asju esimest korda, siis oikuipahasti läksid mõned kohad, aga ma arvan, et sellest pole lugu.
Mis südamest tulnud, see südamesse läheb.
Tassile kirjutasin Koidula luuletusest võetud rea "Oh ei jõua iial öelda ma,
Kunagi Isetegija foorumis ringi tuuseldades leidsin laheda kohvikoti õpetuse ja tekkis hirmus suur
soov ise ka miskit säärast meisterdada. Mõeldud, tehtud. Kodus niikuinii kõik peale minu kohvi joovad, nõnda käskisin kõik pakid alles hoida. Ja kuna mul ühe vanaema nimi on Paula, läks too esimene (esialgu) katsetus temale :)Sunday, September 6, 2009
Flap your wings now, you can't stay
Caterpillar in the tree
How you wonder who you'll be
Can't go far but you can always dream
Wish you may and wish you might
Don't you worry, hold on tight
I promise you there will come a day
Butterfly fly away
Butterfly fly away, butterfly fly away
You've been waiting for this day
Take those dreams and make them all come true
/.../ "Butterfly fly away" M. Cyrus
How you wonder who you'll be
Can't go far but you can always dream
Wish you may and wish you might
Don't you worry, hold on tight
I promise you there will come a day
Butterfly fly away
Butterfly fly away, butterfly fly away
You've been waiting for this day
Take those dreams and make them all come true
/.../ "Butterfly fly away" M. Cyrus
Eile pritsis mind üks kihutav auto täis. Ei, lausa kaks autot.
Eesti-Rumeenia sõnaraamat maksis 561.-, kujutad ette.
Jalutasin täna lauluväljakult koju. Kes teab, kuna seda jälle teha saan. Need tänavad mulle võõraks ei jää, ma loodan.
Roosikrantsi tänaval olid maas puruksvisatud punased roosid ja tühi kommikarp.
Mõtlesin, et lähen veel viimast korda jalutama, aga uni tikub peale.
Oh, ma ei ole kindel, et siit ära minna tahan.
Eesti-Rumeenia sõnaraamat maksis 561.-, kujutad ette.
Jalutasin täna lauluväljakult koju. Kes teab, kuna seda jälle teha saan. Need tänavad mulle võõraks ei jää, ma loodan.
Roosikrantsi tänaval olid maas puruksvisatud punased roosid ja tühi kommikarp.
Mõtlesin, et lähen veel viimast korda jalutama, aga uni tikub peale.
Oh, ma ei ole kindel, et siit ära minna tahan.
Wednesday, September 2, 2009
Tuesday, September 1, 2009
Here's to not giving up the fight
Kirjuta nüüd endale üles:
8. september 00:30 buss Riiga, 11:10 lennuk Chisinausse.
Ja usu või ära usu, aga juba kell 14:05 peaksid mu jalad puudutama Moldova pinda. Viimaks.
Ma ei mäletagi enam kui kaua ma seda tahtnud olen. Kui palju võidelnud. Võib-olla sellepärast tundubki see natuke uskumatu ja võimatu. Sajaprotsendiliselt pole veel kohale jõudnud igastahes :)
8. september 00:30 buss Riiga, 11:10 lennuk Chisinausse.
Ja usu või ära usu, aga juba kell 14:05 peaksid mu jalad puudutama Moldova pinda. Viimaks.
Ma ei mäletagi enam kui kaua ma seda tahtnud olen. Kui palju võidelnud. Võib-olla sellepärast tundubki see natuke uskumatu ja võimatu. Sajaprotsendiliselt pole veel kohale jõudnud igastahes :)
unistused tuleb ju ellu viia
Ettevalmistused on poole peal. Politseiametist ootan veel karistusregistri väljavõtet näiteks. Pakkima pole veel hakanud (väga marionilik, jätta kõik viimasele minutile) ja eesti-asju ka ostnud.
Aega ju nagu veel on. Nii kuus päeva.
Võtan veel ühe tassikese teed, kuivatan juukseid ja meisterdan midagi ilusat. Siis lähen proovin end terveks magada lõpuks. Hoia pöialt!
Aega ju nagu veel on. Nii kuus päeva.
Võtan veel ühe tassikese teed, kuivatan juukseid ja meisterdan midagi ilusat. Siis lähen proovin end terveks magada lõpuks. Hoia pöialt!
Sunday, August 30, 2009
Nagu mul muud teha poleks, kui haige olla
Raporteerin teile otse köögist. Tatise ja sissemässituna.
Viimase kahe päeva jooksul olen ära joonud rekordilisel hulgal teed, tarbinud sama palju sidrunit ja mett (haha, mul tuleb alati Indrek meelde). Istun oma pisikese roosa Inspironi taga ja eemalt vaadates võin välja näha justkui mõni õnnetu juhus mõnest filmist. Ainult nina ja sõrmed paistavad kogu sellest riietehunnikust välja :)
Vaatan, et õues on isegi päikest, aga seda lähemalt kaema minemine eeldaks juba hulljulgust. Ning arvestades asjaolu, et homme hommikul pean kella poole kaheksast tööl olema, piirdungi vaid õrnalt paokil aknaga.
Üritasin välja mõelda, et kus ma siis päriselt haigeks jäin. Noh, panused on lasteaia peal, sest ma ei kipu kergelt külmetuma. Ja ega see reede-laupäevane kräu kah olemist paremaks teinud :D
Siinkohal tervitakski kõiki, kes käisid. Uskumatult hästi tunnen end teiega. Uskumatult palju armastan teid. :)
Nüüd ongi mu äraminekuni jäänud ehk vaid poolteist nädalat. Pileti ostan teisipäeval, siis saan päevi lugema hakata.
Ahjaa, elama hakkan ühe kohaliku moldova vabatahtliku ja tema isaga, kolmetoalises korteris. Uurisin veidi kanti ja noh, ütleme et välimuselt näeb üpriski kulunud mustamäe moodi välja. Aga eks kohapeal selgub :) Põnev tuleb kindlasti.
P.S. Ma sain oma elu esimese ragulka - kui vinge saab veel olla?
Viimase kahe päeva jooksul olen ära joonud rekordilisel hulgal teed, tarbinud sama palju sidrunit ja mett (haha, mul tuleb alati Indrek meelde). Istun oma pisikese roosa Inspironi taga ja eemalt vaadates võin välja näha justkui mõni õnnetu juhus mõnest filmist. Ainult nina ja sõrmed paistavad kogu sellest riietehunnikust välja :)
Vaatan, et õues on isegi päikest, aga seda lähemalt kaema minemine eeldaks juba hulljulgust. Ning arvestades asjaolu, et homme hommikul pean kella poole kaheksast tööl olema, piirdungi vaid õrnalt paokil aknaga.
Üritasin välja mõelda, et kus ma siis päriselt haigeks jäin. Noh, panused on lasteaia peal, sest ma ei kipu kergelt külmetuma. Ja ega see reede-laupäevane kräu kah olemist paremaks teinud :D
Siinkohal tervitakski kõiki, kes käisid. Uskumatult hästi tunnen end teiega. Uskumatult palju armastan teid. :)
Nüüd ongi mu äraminekuni jäänud ehk vaid poolteist nädalat. Pileti ostan teisipäeval, siis saan päevi lugema hakata.
Ahjaa, elama hakkan ühe kohaliku moldova vabatahtliku ja tema isaga, kolmetoalises korteris. Uurisin veidi kanti ja noh, ütleme et välimuselt näeb üpriski kulunud mustamäe moodi välja. Aga eks kohapeal selgub :) Põnev tuleb kindlasti.
P.S. Ma sain oma elu esimese ragulka - kui vinge saab veel olla?
Thursday, August 27, 2009
Ma ei tunne ennast enam äragi
Seda on vist võimatu kirjeldada, aga enam ma ei MÕTLE.
Juba kaks nädalat ei planeeri ette, lükkan vajalikke asju edasi, unustan rohkem kui varem. Ja üldse elan üks päev korraga.
Hetkel tundub see lihtsalt vale ja halb, sest miljontriljon asja on vaja ju tegelikult enne Moldovat teha. Kuid samas on ka hea, sest nii kipun vältima mõningaid emotsioone, mis kogu see kuu minus keenud on. Tundub, et nii on lihtsam ära minna, olgugi, et universum loobib iga natukese aja tagant midagi uut mulle ette.
Ja kui te arvate, et mis see ka ära ei ole minna võõrasse riiki ja keele- ning kultuuriruumi peaaegu aastaks, siis te eksite. Minul on tegelikult raske.
Juba kaks nädalat ei planeeri ette, lükkan vajalikke asju edasi, unustan rohkem kui varem. Ja üldse elan üks päev korraga.
Hetkel tundub see lihtsalt vale ja halb, sest miljontriljon asja on vaja ju tegelikult enne Moldovat teha. Kuid samas on ka hea, sest nii kipun vältima mõningaid emotsioone, mis kogu see kuu minus keenud on. Tundub, et nii on lihtsam ära minna, olgugi, et universum loobib iga natukese aja tagant midagi uut mulle ette.
Maailm on vist aru saanud, et ma vahetan suunda. Aega ja ruumi.
Aga ma ju jään.
Aga ma ju jään.
Ja kui te arvate, et mis see ka ära ei ole minna võõrasse riiki ja keele- ning kultuuriruumi peaaegu aastaks, siis te eksite. Minul on tegelikult raske.
Sunday, August 23, 2009
Õhtud Peipsi Lähistel ehk kui punk on PUNK?
No nii ongi nagu on.
Ütleme nii, et mulle hakkas see kõik meeldima ja kui mul Moldovas kriis tuleb, ajan harja püsti ja lähen punkariks kätte ära. Või siis käest ära.
Iga hommik saab olema üllatus ja bussisõitudest ma ei räägigi. :)
Liiva pole ma näiteks siiani täielikult juustest välja saanud.
Teeks siia lõppu veel ühe kohatu (või siis just asjakohase) nalja või märkuse, aga no vot nüüd ei tule midagi meelde.
Friday, August 21, 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)












